Ukuyeka isikolo kuyingozi ngokweziselo ezintlanu ngosuku
Izazinzulu ezivela kwiNorwegian Institute of Science and Technology ziye zatyhila izibonelelo zokwandisa ubomi bemfundo, kungakhathaliseki ubudala, isini, indawo, intlalo kunye nesimo sabantu. Iziphumo zophononongo zipapashwe kwiLancet Public Health.
Ngaphambili kuye kwaboniswa ukuba abo baphumelele kumanqanaba aphezulu emfundo baphila ixesha elide kunabanye, kodwa ukuza kuthi ga ngoku bekungaziwa ukuba bangakanani na. Abaphandi bafumanisa ukuba umngcipheko wokufa kwangaphambi kwexesha, kungakhathaliseki isizathu, wehla ngeepesenti ezimbini ngonyaka ngamnye owongezelelweyo wemfundo. Abo bagqiba iminyaka emithandathu yesikolo samabanga aphantsi babenomyinge we-13 ekhulwini lomngcipheko ophantsi. Emva kokuphumelela kwisikolo samabanga aphakamileyo, umngcipheko wehla phantse ngama-25 ekhulwini, yaye iminyaka eli-18 yemfundo yanciphisa umngcipheko ngama-34 ekhulwini.
Xa kuthelekiswa nefuthe lemikhwa engafanelekanga, ukuyeka isikolo kuphantse kube yingozi njengokusela iziselo ezinxilisayo ezintlanu okanye ngaphezulu ngemini okanye ukutshaya iisigarethi ezilishumi ngemini iminyaka eli-10.
Nangona iingenelo zemfundo zibalaseleyo kulutsha, abantu abangaphezu kweminyaka engama-50 kunye nama-70 basaxhamla kwiziphumo ezikhuselayo zemfundo. Nangona kunjalo, akukho mahluko ubalulekileyo kwiziphumo zemfundo ofunyenweyo phakathi kwamazwe akumanqanaba ahlukeneyo ophuhliso loqoqosho.