Yena nabanye bakhulume no-Eline Joseph, osebenzela i-International Organisation for Migration (IOM) ePort-au-Prince nethimba elihlinzeka ngokusekela ngokwengqondo kubantu abashiye amakhaya abo ngenxa yodlame nokungavikeleki.
Wakhuluma naye Izindaba ze-UN ngempilo yakhe yokusebenza nokondla umndeni wakhe.
“Kumele ngikusho ukuthi sekunzima kakhulu ukwenza umsebenzi wami njengoba ngingakwazi ukuhamba ngokukhululeka ngihlinzeke abantu abasuswa ezindaweni zabo, ikakhulukazi labo abahlala ezindaweni ezibomvu, okuyingozi kakhulu ukuvakashelwa.
Ukungavikeleki eHaiti akukaze kubonwe ngaphambili - udlame oludlulele, ukuhlaselwa yizigelekeqe ezihlomile, ukuthumba. Akekho ophephile. Wonke umuntu usengozini yokuba yisisulu. Isimo singashintsha umzuzu nomzuzu, ngakho kufanele sihlale siqaphile ngaso sonke isikhathi.
Ukulahlekelwa ubuwena
Muva nje, ngihlangane nomphakathi wabalimi abaphoqeleka, ngenxa yezenzo zamaqembu ezigelekeqe, ukuba bashiye umhlaba wabo ovunde kakhulu emagqumeni angaphandle kwasePetionville [indawo eseningizimu-mpumalanga yePort-au-Prince] lapho babetshala khona imifino.
Omunye wabaholi wangitshela ukuthi balahlekelwe kanjani indlela yabo yokuphila, ukuthi abasakwazi kanjani ukuphefumula umoya ohlanzekile wasezintabeni futhi baphile ngezithelo zomsebenzi wabo. Manje sebehlala endaweni ehlala abantu abafudukisiwe nabantu abangabazi, abangenawo amanzi amancane nezindlu zangasese ezifanele nokudla okufanayo nsuku zonke.
Wangitshela ukuthi akayena lo muntu ayenguye, futhi uselahlekelwe ubuyena, wathi yikho konke anakho emhlabeni. Uthe akasenalutho.
Ngike ngezwa izindaba ezibuhlungu ezivela kwabesilisa abaphoqeleka ukuthi babone ukudlwengulwa kwamakhosikazi awo namadodakazi awo, amanye awo abenegciwane lengculazi. La madoda akukho ayengakwenza ukuze avikele imikhaya yawo, futhi abaningi bazizwa benecala ngalokho okwenzekile. Enye indoda yathi yayizizwa ingelutho futhi yayicabanga ukuzibulala.
Ngike ngilalele izingane ezilinda oyise bazo ekhaya zisaba ukuthi kungenzeka zidutshulwe zafa.
Ukwesekwa ngokwengqondo
Ukusebenza ku IOM ithimba, sihlinzeka ngosizo lokuqala lwezengqondo lwabantu abacindezelekile, okuhlanganisa izikhathi zomuntu ngamunye kanye neqembu. Siyaqinisekisa futhi ukuthi basendaweni ephephile.
Sinikeza izikhathi zokuphumula nemisebenzi yokuzilibazisa ukuze sisize abantu bakhululeke. Indlela yethu igxile kubantu. Sicabangela ulwazi lwabo futhi sethule izici zesiko laseHaiti, okuhlanganisa izaga nemidanso.
Ngihlele nokwelulekwa kwabantu abadala. Omunye wesifazane weza kimi ngemva kwesimiso ezongibonga, ethi wayeqala ngqá ukuba abeke ngamazwi ubuhlungu nokuhlupheka ayebhekene nakho.
Ukuphila komndeni
Kufanele ngicabange nangowami umndeni. Ngiphoqelekile ukuthi ngikhulise izingane zami ngaphakathi kwezindonga ezine zekhaya lami. Angikwazi nokubakhipha ngihambe ngiyoshaywa umoya nje.
Lapho kufanele ngiphume endlini ngiyothenga noma ngiyosebenza, indodakazi yami eneminyaka emihlanu ubudala ingibheka emehlweni futhi ingenze ngithembise ukuthi ngizobuyela ekhaya ngiphephile futhi ngiphilile. Lokhu kungiphatha kabi kakhulu.
Indodana yami eneminyaka engu-10 yangitshela ngolunye usuku, ukuthi uma umongameli, owabulawa emzini wakhe, engaphephile, kusho ukuthi akekho. Futhi uma esho njalo engitshela ukuthi uzwile ukuthi izidumbu zabantu ababulewe zishiywa emgwaqweni, anginayo ngempela impendulo yakhe.
Ekhaya, siyazama futhi sibe nempilo evamile. Izingane zami zizijwayeza izinsimbi zazo zomculo. Kwesinye isikhathi sizoba nepikiniki kuveranda noma sibe nefilimu noma ebusuku bekaraoke.
Ngenhliziyo yami yonke, ngiphupha ukuthi iHaiti izophinde ibe izwe eliphephile nelizinzile. Ngiphupha ukuthi abantu abasuswa ezindaweni zabo bangabuyela ezindlini zabo. Ngiphupha abalimi bengabuyela emasimini abo.”