I-UN amalungelo abantu Inkosi ixhalabile kakhulu ngenxa yezoyikiso zokufa ezijoliswe kumkhuseli wamalungelo oluntu waseCongo kunye nowongwa weNobel Prize uGqr. Denis Mukwege, osekela umsebenzi wakhe kukholo lwakhe lobuKristu.
“UGqr. UMukwege ligorha lokwenyani – elizimiseleyo, elinesibindi kwaye lisebenza ngokugqithisileyo,” utshilo uMkomishinala oPhezulu wamaLungelo oLuntu Michelle Bachelet.
Kangangeminyaka, uye wanceda amawaka abafazi abonzakele ngokumasikizi nabangxwelerhekileyo xa kwakungekho mntu wumbi ukubanyamekelayo, yaye kwangaxeshanye wenza okuninzi ekubhengezeni iingxaki zabo nokukhuthaza abanye ukuba bazame ukujamelana nobhubhani ongalawulekiyo. ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kwimpuma ye-DRC,” utshilo ngo-Agasti wama-28.
UMukwege ube lilizwi eliqinileyo nelithe gqolo ehlaba ikhwelo lokuba abo bajongene nobundlobongela obuphathelele kwezesondo basiwe emagunyeni itshilo iofisi yamalungelo.
Wayengumxhasi othembekileyo we-2010 'Ngxelo yeMaphu' yi-Ofisi yamaLungelo oLuntu ye-UN echaza amakhulukhulu okunyhashwa kwamalungelo oluntu kunye nokuxhatshazwa okwenzeka kwimpuma ye-DRC phakathi kwe-1993 kunye ne-2003, kwiimeko ezininzi ezichonga amaqela kunye namaqumrhu ekukholelwa ukuba angawo. uxanduva lokwenza ulwaphulo-mthetho.
Nangona kunjalo uye wafumana izoyikiso zokufa kwixesha elidlulileyo kwaye wasinda kwiinzame ezinkulu zokubulawa ngo-Okthobha ka-2012.
"Izigrogriso zamva nje ezijoliswe kuGqirha Mukwege, eziye zathunyelwa kumajelo eendaba ezentlalo kunye neefowuni eziya kuye nakusapho lwakhe, kulandela ukugxeka kwakhe ukubulawa kwabantu empuma ye-DRC kunye neminxeba yakhe ehlaziyiweyo yokuphendula ngamalungelo oluntu. ukwaphulwa kwemithetho nempatho-mbi,” yatsho njalo iofisi yeZizwe Ezimanyeneyo.
Isithethi seOfisi yamaLungelo oLuntu uRupert Colville uthe, “Kunzima ukutsho okwangoku ukuba ngubani obangela ezi zoyikiso zokufa. Kodwa kubonakala ngathi banokunxulunyaniswa nongquzulwano olukwithafa eliphakamileyo lase-Kivu yaseMazantsi, apho iBanyamulenge idibana nabantu abathathu.
"Izoyikiso zikwanokunxulunyaniswa neefowuni zakhe eziphindaphindiweyo zokuphendula ngokunyhashwa kwamalungelo oluntu adlulileyo kunye nangoku kule minyaka mibini."
UMukwege wenze intetho ephambili kwaba INdibano yeManyano yeHlabathi yamaLuthere eWindhoek, eNamibia ngoMeyi 11, 2017
“Kuxhomekeke kuthi, iindlalifa zikaMartin Luther, ngelizwi likaThixo, ukuba sikhuphe zonke iidemon ezilawula ihlabathi ukuze abafazi abangamaxhoba oburhelembhe obungamadoda bafumane ulawulo lukaThixo ebomini babo,” utshilo uMukwege. intetho.
UNYANA KAMFUNDISI
Unyana womfundisi, uMukwege uthe ukuzibandakanya kwakhe nabangakwaziyo ukuthetha kumiliselwe kwimbali yosapho lwakhe kwaye xa wayekunye noyise kutyelelo lwabagulayo ngenye imini wambuza wathi, “Tata uthandazela abagulayo, kodwa kutheni ubanike iyeza?”
Uyise waphendula wathi, “Andingogqirha.”
Ubizo lwakhe lwazalwa ngaloo mini kwaye wafundela ubugqirha babantwana ukuncedisa ekupheliseni ukubhubha kweentsana.
“Awu, kunyaka wam wokuqala wokusebenza kwezonyango, ndiye ndafumanisa ukuba kukho iziganeko eziphakamileyo zokusweleka koomama.”
Ugqirha waseCongo uqaphele ukuba ubundlobongela obujoliswe kwabasetyhini, ukudlwengulwa kunye nokuziphatha kakubi akufumaneki kuphela e-Afrika, kodwa kwihlabathi jikelele. UMukwege wathetha ngongquzulwano olungapheliyo e-DRC, edala isiphithiphithi esikhulu “esikhuthazwa yimfuno yokulawula umhlaba ongaphantsi waseCongo.
“Le mfazwe, ekuqaleni eyabandakanya amazwe asixhenxe aseAfrika, naleyo kufane kubizwe ngokuba yimfazwe enkulu yokuqala yaseAfrika ayilohlanga,” yaye ayibandakanyi abantu abanenzondelelo yempambano yonqulo.
“Yimfazwe yezoqoqosho esele ibangele ukufa kwabantu abangaphezu kwezigidi ezihlanu kwaye kudlwengulwa amawaka namawaka amabhinqa.”
Ugqirha waseCongo uthe impendulo yokuqala "kobu burhalarhume" yayikukuzama ukunyanga abasetyhini abangamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo nangokwasengqondweni.