Ubonelelo lwamalahle ehlabathi kulindeleke ukuba lufikelele kwirekhodi eliphezulu elisetyenziswayo ngo-2023 emva kokunyuka kwemfuno ukusukela ngoku kunye noqoqosho olusakhulayo noluphuhlayo. Oku kungokwengxelo, epapashwe yi-International Energy Agency (IEA), kwaye icatshulwe yiReuters.
Kulo nyaka kukho ukwanda kwemfuno yamalahle nge-1.4 yeepesenti, kwaye ngokokuqala ngqa amanani asetyenziswa kwinqanaba lehlabathi liya kuba ngaphezu kwe-8.5 yeebhiliyoni zeetoni zeemetriki. Oku kuza ngokuchasene nemeko yoqikelelo lokuncipha kwemveliso yamalahle eIndiya (ngesi-8 ekhulwini) naseTshayina (ngepesenti ezi-5) ngenxa yokwanda kwemfuno yombane kula mazwe phantsi kweemeko zemveliso ebuthathaka evela kumaziko ombane ophehlwa ngamanzi. IEA yathi.
Nangona kunjalo, kumazwe aphantsi omanyano kunye ne-US, umphumo wamalahle usendleleni yokunciphisa iminyaka engama-20 nganye ngo-2023, ngokwengxelo ye-International Energy Agency.
Ukusetyenziswa kwamalahle ingxaki yehlabathi akulindelekanga ukuba yehle kude kube ngu-2026. Ngokuchasene nemvelaphi yokunyuka okukhulu kwamandla avuselelekayo, ukusetyenziswa kwamalahle kufuneka kuwele nge-2.3 ekhulwini kwiminyaka emi-3 ezayo xa kuthelekiswa nesixa sayo ngo-2023. Nangona kunjalo, esi sixa samalahle siya ibe, ekulindeleke ukuba isetyenziswe ngo-2026, kulindeleke ukuba ibe ngaphezulu kwe-8 yeebhiliyoni zeetoni zeemetric, itshilo ingxelo.
Ukuhlangabezana neenjongo zesinye isivumelwano semozulu saseParis, phambi kuka-2015, esinqanda ubushushu behlabathi bungabi ngaphezu kwe-1.5 degrees Celsius xa kuthelekiswa namanqanaba angaphambi koshishino, isixa samalahle kufuneka sincitshiswe ngokukhawuleza okukhulu, iphawula i-International Energy Agency.
Imifanekiso engumzekelo ka Dominik Vanyi (@dominik_photography).