Ososayensi base-Italy nase-France bahlola izindonga zama-amphorae amathathu ngoJulayi futhi bathola ukuthi abenzi bewayini basendulo baseRoma babesebenzisa amagilebhisi endawo nezimbali zawo ngenkathi bengenisa inhlaka nezinongo ezivela kwezinye izifunda zase-Europe, kubika umtapo wolwazi we-elekthronikhi we-PlosOne.
Ochwepheshe abaholwa nguDonatella Magri waseSapienza University of Rome bahlole i-amphorae esetshenziselwa ukugcina iwayini elibomvu nelimhlophe eline-mass spectrometry kanye nedatha ye-paleobotanical ngempova kanye nezicubu zegilebhisi lasendle leVitis nezimbali zalo. Umgomo wabo kwakuwukuthola ukuthi amaRoma asendulo ayekhiqiza kanjani iwayini nokuthi ayezitholaphi izinto zokusetshenziswa.
Ukuma kwempova yamagilebhisi, kanye nokwakheka kwamakhemikhali ezindongeni ze-amphorae, kufakazela iqiniso lokuthi amagilebhisi asendle noma atshaliwe asetshenziselwa ukukhiqizwa kwewayini. Ngaphezu kwalokho, kuneminonjana yama-resin nezinto ezinuka kamnandi, okungenzeka ukuthi zazingeniswa ngabenzi bewayini abavela eCalabria noma eSicily.
Ososayensi baye bahlola ama-amphora amathathu atholakala eminyakeni embalwa edlule ogwini eduze kwedolobhana lase-Italy iSan Felice Circeo, esifundeni saseLazio. Ngokusho kochwepheshe, imikhumbi yawela phansi oLwandle lwaseTyrrhenian ngemva kokuphahlazeka komkhumbi owodwa noma ngaphezulu, futhi ama-amphorae kamuva akhukhulwa ogwini.
Isithombe: © Pixabay