Eminyakeni yakamuva, iPakistan ibhekane nezinselelo eziningi maqondana nenkululeko yezenkolo, ikakhulukazi mayelana nomphakathi wase-Ahmadiyya. Lolu daba seluphinde lwagqama ngemva kwesinqumo sakamuva seNkantolo Ephakeme yasePakistan evikela ilungelo lokukhuluma ngokukhululekile ngezinkolelo zenkolo.
Umphakathi we-Ahmadiyya, ihlelo lama-Islamic elincane, uye wabhekana nokushushiswa kanye ukucwasa ePakistan amashumi eminyaka. Naphezu kokuzibona bengamaSulumane, ama-Ahmadis athathwa njengabangewona amaSulumane ngaphansi komthetho wasePakistan ngenxa yenkolelo yabo ku-Mirza Ghulam Ahmad njengomprofethi emva kukaMuhammad. Lo mehluko ongokwenkolo uye wabenza babandlululwa kakhulu ngokwezenhlalo, kwezombangazwe, nangokomthetho, kuhlanganise nemingcele yemikhuba yenkolo, inkulumo enenzondo nobudlova.
Isinqumo sakamuva seNkantolo Ephakeme yasePakistan simele intuthuko ebalulekile emzabalazweni wenkululeko yenkolo oqhubekayo ezweni. Inkantolo yaphakamisa ilungelo lama-Ahmadis lokuzibonakalisa njengamaSulumane futhi aveze izinkolelo zawo ngaphandle kokwesaba ukushushiswa, eqinisekisa izimiso zenkululeko yenkolo nokukhuluma eziqukethwe kumthethosisekelo wasePakistan.
Nokho, naphezu kwalokhu kunqoba kwezomthetho, izinselelo zisaqhubeka emphakathini we-Ahmadiyya. Ukucwasa okugxilile komphakathi kanye nokucwasa okusekelwe ezikhungweni kusaqhubeka nokubeka engcupheni ukuphepha nenhlalakahle yabo. Amaqembu ama-extremist avame ukukhomba i-Ahmadis ngaphandle kokujeziswa, egqugquzela udlame futhi esakaza inzondo kubo. Ngaphezu kwalokho, imithetho yobandlululo, njenge-Odinensi XX, evimbela u-Ahmadis ekwenzeni amasiko amaSulumane noma ukukhomba njengamaSulumane, iyaqhubeka isebenza, iqhubekisela phambili isimo sabo sesigaba sesibili.
Umphakathi wamazwe omhlaba nawo uzwakalise ukukhathazeka ngenkululeko yezenkolo ePakistan, wanxusa uhulumeni ukuthi athathe izinyathelo eziqinile zokubhekana nosizi lwezenkolo ezincane, okuhlanganisa nomphakathi wase-Ahmadiyya. Izinhlangano ezifana I-Human Rights Watch, Amnesty International, IKomidi Lamazwe Ngamazwe Lamalungelo Abantu futhi CAP Inkululeko Kanembeza bacele ukuchithwa kwemithetho ecwasayo kanye nokuvikelwa kwamalungelo abantu abambalwa.
Ngenxa yokucindezela okwandayo, kuye kwaba nentuthuko enhle eminyakeni yamuva. Uhulumeni wasePakistan uzwakalise ukuzibophezela ekuvikeleni amalungelo ezinkolo ezincane kanye nokulwa nokungabekezelelani ngokwenkolo. Imizamo efana neKhomishana Kazwelonke Yabantu Abancane kanye nemizamo yokukhuthaza ukuzwana kwezinkolo ezihlukahlukene kubonisa ukuqashelwa okukhulayo kokubaluleka kobuningi bezenkolo nokubekezelelana emphakathini wasePakistan.
Noma kunjalo, inqubekelaphambili yangempela idinga okungaphezu nje kwezinguquko ezingokomthetho; idinga uguquko oluyisisekelo emibonweni yomphakathi kanye nokuqedwa kwemikhuba yokucwasa egxilile. Kudinga ukugqugquzelwa kwesiko lokubandakanywa, inhlonipho, nokuqonda lapho zonke izakhamuzi, kungakhathalekile izinkolelo zazo, zingaphila ngokukhululeka futhi ngaphandle kokwesaba.
Njengoba iPakistan izulazula endaweni yayo eyinkimbinkimbi yenkolo yezenhlalo, icala lomphakathi wase-Ahmadiyya lisebenza njengovivinyo oluphelele lokuzibophezela kwesizwe enkululekweni yenkolo kanye nobuningi. Ukusekela amalungelo e-Ahmadis akugcini nje ngokuqinisa isisekelo sentando yeningi yasePakistan kodwa futhi kuqinisekisa imigomo yokusungulwa kwezwe yokulingana, ubulungiswa, nokubekezelelana kwazo zonke izakhamuzi zakhona.