Ngokutsho koMbutho wokuTya kunye nezoLimo (FAO), kuphela xa ukutya kukhuselekile apho sinokungenelwa ngokupheleleyo kwisondlo sakho nakwiinzuzo zengqondo nezentlalo zokwabelana ngesidlo esikhuselekileyo.
“Ukutya okungakhuselekanga kungunobangela wezifo ezininzi kwaye kunegalelo kwezinye iimeko zempilo ezihlwempuzekileyo, ezifana nokungakhuli kakuhle nokukhula, ukunqongophala kwezondlo, izifo ezingasuleliyo okanye ezosulelayo kunye nezigulo zengqondo,” yatsho iFAO.
Isigulo esinokuphetshwa
Izifo ezibangelwa kukutya zichaphazela umntu omnye kwabalishumi ehlabathini lonke nyaka ngamnye, ukususela kurhudo ukusa kumhlaza. Ngethamsanqa, uninzi luyathinteleka.
Indlela esakha ngayo iinkqubo zokutya kunye nokubonelela ngamatyathanga anokuthintela iingozi ezosulelayo kunye netyhefu, kunye ne-microbial pathogens (iibhaktheriya, iintsholongwane kunye ne-parasites), i-reasidu yekhemikhali, kunye ne-biotoxins, ekufikeleleni kwiiplate zethu.
"Kufuneka siguqule iinkqubo zokutya ukunikezela ngempilo engcono, kwaye kufuneka sikwenze oko ngendlela ezinzileyo,” yatsho iFAO. "Abenzi bomgaqo-nkqubo wenkqubo yokutya, iingcali kunye nabatyali-mali kufuneka bahlengahlengise imisebenzi yabo ukuze banyuse imveliso ezinzileyo kunye nokusetyenziswa kokutya okukhuselekileyo."
I-arhente ye-UN iphinde ikhumbuze ukuba utshintsho lwenkqubo yempilo engcono luya kukhokelela ekutyeni okukhuselekileyo - into ebalulekileyo yophuhliso lwexesha elide kunye nemfuneko yokufezekisa. Iinjongo zoPhuhliso oluPhuhliso (Ii-SDGs).
Ubusazi?
- Ukutya okungakhuselekanga okuqulethe iibhaktheriya ezinobungozi, iintsholongwane, iintsholongwane okanye izinto zekhemikhali zibangela izifo ezingaphezu kwama-200.
- Uqikelelo lwakutsha nje lubonisa ukuba impembelelo yokutya okungakhuselekanga iindleko eziphantsi kunye noqoqosho oluphakathi malunga ne-95 yeebhiliyoni zeedola kwimveliso elahlekileyo ngonyaka.
- Ucoceko olulungileyo kumacandelo okutya kunye nezolimo lunceda ekunciphiseni ukuvela kunye nokusasazeka kwezifo ezibangelwa kukutya.
Amanyathelo kwimpilo
Umbutho wezeMpilo kwiHlabathi (WHO) uye wacela iseti yamanyathelo athile kumacandelo amaninzi ukwenza ukutya kukhuseleke ngakumbi, kuqalwa ngamanyathelo omgaqo-nkqubo ukuqinisa iinkqubo zokhuseleko lokutya zelizwe kunye nokuqinisekisa ukuthotyelwa kwemigangatho yokhuseleko lokutya.
Oku kufuna intsebenziswano kwinqanaba lengingqi, lesizwe, lengingqi nelehlabathi.
Amashishini okutya kufuneka athobele imigangatho yokutya yamazwe ngamazwe kwaye abandakanye abasebenzi, ababoneleli, kunye nabanye abachaphazelekayo ukuze bakhule kwaye baphuhlise inkcubeko yokhuseleko lokutya..
Kwangaxeshanye, amaziko emfundo kunye neendawo zokusebenza kufuneka zikhuthaze ukuphathwa ngokukhuselekileyo kokutya nokuxhasa ukhuseleko lokutya.
Amaqabane empilweni
Ukususela kwi-2018 xa iNdibano Jikelele yasungula usuku, i-FAO kunye WHO ziye zaququzelela ngokudibeneyo ukuthotyelwa kwayo, ngentsebenziswano naMazwe angamaLungu kunye nabanye.
I-FAO ijongana nemiba yokhuseleko lokutya ecaleni kwekhonkco lokutya ngexesha lemveliso kunye nokulungiswa, ngelixa i-WHO ijongana nobudlelwane phakathi kwecandelo lezempilo likarhulumente.
Usuku loKhuseleko lokuTya lweHlabathi luka-2022 luza kwiintsuku ezilishumi emva kokwamkelwa kohlaziyo Isicwangciso sehlabathi se-WHO soKhuseleko lokutya, isiganeko esibalulekileyo kumsebenzi wokukhuthaza impilo, ukugcina ihlabathi likhuselekile kunye nokukhusela abantu abasengozini.